Mis on võrgukiht?

Interneti teeb võimalikuks võrguvahelised ühendused. "Võrgukiht" osaleb Interneti-suhtlusprotsessi läbiviimisel ja teeb need ühendused võimalikuks andmepakettide saatmiseks ja vastuvõtmiseks erinevate võrkude vahel.

7-kihilises OSI mudelis, mida me hiljem arutame, on võrgukiht nr. 3 Üks peamisi sellel kihil kasutatavaid protokolle on Interneti-protokoll (IP) koos paljude teiste marsruutimis-, testimis- ja krüpteerimisprotokollidega.

Mis on võrgukiht ja kuidas see töötab?

Kahest või enamast omavahel seotud arvutiseadmest koosnevat rühma nimetatakse võrguks. Kõik võrgus olevad seadmed on tavaliselt ühendatud keskse jaoturiga, näiteks ruuteriga.

Võrgul võib olla ka alamvõrke või väiksemaid võrguosi. See alamvõrk muudab suurte võrkude jaoks lihtsamaks tuhandete IP-aadresside ja ühendatud seadmete haldamise, nagu need, mida pakuvad Interneti-teenuse pakkujad.

Internetti võib võtta kui suurt väiksemate võrkude võrku. Võrkudes on omavahel ühendatud miljoneid arvuteid ja seejärel ühendatakse need võrgud teiste võrkudega. Selle keeramisprotsessi kaudu ühendatakse need arvutid üksteisega sõltumata nendevahelisest kaugusest.

Kõik koostoimivate ühenduste protsessid viiakse läbi võrgukihis. Need hõlmavad andmepakettide marsruudi määramist, kontrollimist, kas server on teises võrgus aktiivne, ning IP-andmepakettide arvestamist ja vastuvõtmist teistest võrkudest.

Kõige olulisem on see viimane protsess, kuna suurem osa Interneti-liiklusest on suunatud IP kaudu.

Mis on võrgukihi näide?

Oletame, et John ja Anna on ühendatud ühise kohtvõrguga (LAN) ja John soovib Annaga suhelda. Kuna mõlemad on ühendatud samasse võrku, saab John saata sõnumi otse Anna arvutisse.

Kui aga Anna on ühendatud teise LAN-iga, mis asub miili kaugusel, peab Johni sõnum jõudma Anna võrku, enne kui see ilmub tema arvutisse, mis on võrgukihi protsess.

Mis on võrgu 7 kihti? – OSI mudel

Open Systems Interconnection (OSI) mudel määrab, kuidas Internet töötab. See mudel jagab andmete saatmise protseduurid Interneti kaudu seitsme kihi kaudu.

Iga võrgukihi funktsioon on ette nähtud andmete ettevalmistamiseks kaablite, juhtmete ja raadiolainete kaudu bittide kujul edastamiseks.

Asjakohane on mainida, et OSI mudel kujutab endast Interneti toimima panevate protseduuride mittefiguratiivset kontseptsiooni ning mudeli järeldamine ja selle rakendamine reaalses Internetis võib olla subjektiivne protsess.

OSI-mudel aitab inimestel rääkida võrguriistvarast ja -protokollidest, määratledes, milliseid protokolle milline riist- ja tarkvara kasutab, ning annab ligikaudse ülevaate Interneti toimimisest. Siiski ei ole see paindumatu astmeline määratlus Interneti-ühenduste tavapärase toimimise kohta.

Allpool on OSI mudeli seitse kihti.

OSI mudel vs. TCP/IP mudel

TCP/IP-mudel on Interneti toimimise asendusmudel. See jagab seotud protsessid neljaks kihiks, mitte seitsmeks ja kasutab erinevaid võrgukihi protokolle.

Kuigi mõned väidavad, et TCP/IP mudel peegeldab paremini seda, kuidas Internet tänapäeval töötab, kasutatakse siiski OSI mudelit Interneti mõistmiseks laialdaselt. Mõlemal mudelil on oma plussid ja miinused.

TCP/IP mudeli neli kihti on toodud allpool.

Kindlasti mõtlete, kus on OSI mudeli kihid 5 ja 6 TCP/IP mudelis. Mõned allikad usuvad, et OSI mudeli 5. ja 6. kihtide protsesse ei ole tänapäeva Internetis enam vaja või need sobivad tegelikult 7. ja 4. kihtidesse (TCP/IP mudelis tähistatakse kihtidena 4 ja 3).

Näiteks võite arvata, et OSI kiht 5, "seansid" pole vajalik, kuna TCP-protokoll avab ja hoiab seansse OSI kihis 4 ning seda ei kuvata TCP/IP-mudelis.

Samuti võib HTTPS-i krüptimist ja dekrüpteerimist käsitleda pigem rakenduskihi protsessina (OSI kiht 7 või TCP/IP kiht 4), mitte esitluskihi protsessina (OSI kiht 6).

Mis vahe on "võrgu" ja "Interneti" kihi vahel?

TCP/IP mudelis puudub "võrgu" kiht. OSI mudeli võrgukiht sarnaneb peaaegu TCP/IP mudeli Interneti-kihiga. OSI mudelis on kiht 3 võrgukiht, samas kui TCP/IP mudelis on Interneti kiht 2. kiht.

Teisisõnu, mõlemad kihid on kaks sarnaste asjade nimetust, kuid need pärinevad erinevatest Interneti-töö mudelitest.

KKK-d

Kõige olulisem 3. kihis kasutatav protokoll on IP või Interneti-protokoll. See on standard pakettide marsruutimiseks Internetis erinevates võrkudes.

Võrgupakett on väike andmehulk, mis saadetakse üle edastuse juhtimisprotokolli/internetiprotokolli (TCP/IP) võrkude. Pakett koosneb kahest osast, päisest ja kehast.

Võrgukiht on jagatud kaheks alamkihiks: marsruutimiskiht, mis tegeleb andmepakettide edastamisega allikast sihtkohta, ja kapselduskiht, mis tegeleb pakettide moodustamisega.

Sarnaselt füüsilisele ja MAC-kihile on see osa asjade Interneti võrdlusarhitektuuri infrastruktuurikihist. See kiht vastutab andmepakettide adresseerimise ja marsruutimise eest.

Järeldus

Selles artiklis vaatlesime võrgukihti. Oleme arutanud ka võrgukihi protokolle, et oleksite hästi kursis TCP/IP ja OSI mudeli erinevate kihtidega, võrgukihi ja Interneti kihi erinevusega ning OSI mudeli ja OSI mudeliga. TCP/IP mudelit tervikuna.