Teave liigub läbi erinevat tüüpi võrkude, nagu telefon, internet ja muud, erinevaid teid pidi. Seda nimetatakse võrgu marsruutimiseks. IP-marsruutimine keskendub andmepakettide marsruutide/teede valimise protsessile Internetis erinevates võrkudes.

Andmepaketid liiguvad marsruuterite seeria kaudu erinevates võrkudes, kuni jõuavad marsruutimisalgoritmi abil sihtkohta. Algoritm võtab tee määramiseks arvesse erinevaid tegureid, nagu andmepaketi suurus, sihtkoht ja päis.

Selles ajaveebis keskendume Interneti-protokolli marsruutimisele, tüüpidele ja erinevatele marsruutimisprotokollidele, mida Internetis kasutatakse andmepakettide võrgus teisaldamiseks.

Mis on IP-marsruutimine?

IP-marsruutimine on protsess, mis saadab andmepaketid võrgus olevalt saatjalt teises võrgus olevale vastuvõtjale. See on protsess, mis aitab kindlaks teha parima võimaliku marsruudi, uurides sihtkoha IP-aadressi. See määrab järgmise hüppe aadressi, kuhu andmed edastatakse, ja kasutab marsruudi leidmiseks marsruutimistabeleid.

Selle käigus suunatakse andmed lähteserverist sihtserverisse, kasutades ruutereid erinevates võrkudes. Marsruutimisprotokollid loovad marsruutimistabeleid, mida ruuterid kasutavad pakettide sihtkohta edastamiseks.

Kuidas IP-marsruutimine töötab – TCP/IP mõistmine?

TCP/IP on Interneti-protokollikomplekt, mida kasutatakse andmete saatmiseks ja vastuvõtmiseks Internetis. Interneti-protokoll on reeglite ja käskude kogum, mida võrgus olevad arvutid kasutavad üksteisega suhtlemiseks. Side toimub Interneti-protokolli (IP) ja edastusjuhtimisprotokolli (TCP) kaudu.

Edastusprotsessi ajal jagab TCP andmed väikesteks pakettidena, määratledes samal ajal võrguühenduse. IP seevastu tegeleb pakettide edastamisega ühest arvutist teise ruuterisse. Seda protsessi nimetatakse Interneti-protokolli marsruutimiseks.

Sihtkohta jõudes kogub TCP andmepaketid uuesti nende algsele kujule, sarnaselt IP-kapseldamisele.

IP-marsruutimise tüübid?

Marsruutimine valib optimaalseima andmete edastamise tee ühest võrgus olevast seadmest teise seadmesse või serverisse. Marsruutimist on kolme tüüpi :

1 Staatiline marsruutimine

Staatilisel marsruutimisel peame marsruudid marsruutimistabelisse käsitsi lisama. See tüüp suurendab turvalisust, kuna ainult administraatoril on juurdepääs võrgule. Sarnaselt ei kasutata ruuterite vahel ribalaiust, mille tulemuseks on ruuteri CPU jaoks null marsruutimise ülekulu.

Suure võrgu administraatoritel võib aga marsruutide käsitsi määramine igas ruuteris muutuda üsna kirglikuks. Ainult topoloogiat hästi tundev administraator saab marsruute käsitsi tabelisse lisada.

2 Vaikemarsruutimine

Vaikimisi marsruutimine on protsess, mille käigus ruuter on konfigureeritud saatma andmepakette ruuteri poole (hüppamine). Pole tähtis, millises võrgus andmepakett on, kuna see saadetakse ruuterile, millel on vaikemarsruutimine. Seda kasutatakse enamasti stub-ruuterites – ruuteris, millel on kõigi võrkudeni ainult üks marsruut.

3 Dünaamiline marsruutimine

Dünaamiline marsruutimine on automatiseeritum, kuna see võib marsruute automaatselt kohandada vastavalt marsruutimistabelis olevatele andmetele. Seda tüüpi marsruutimine kasutab sihtkohtade tuvastamiseks mitut protokolli ja nendeni jõudmiseks erinevaid marsruute. Nii nagu dünaamilised IP-aadressid, muutub see sageli.

Mõned dünaamilise marsruutimise näited hõlmavad OSPF-i ja RIP-i. Mis on seda tüüpi marsruutimise juures parim, on see, et kui üks marsruut on tehtud, muudab see marsruuti automaatselt. Seetõttu on see parim võrgus kõige tõhusama marsruudi valimiseks ja seda on ka lihtne konfigureerida.

Kui me räägime puudustest, kulub see erinevate ruuteritega suhtlemiseks palju rohkem ribalaiust võrreldes muud tüüpi marsruutimisega. See on ka vähem turvaline võrreldes staatilise marsruutimisega, kus toimub käsitsi sisestamine.

Millised on marsruutimisprotokollide peamised tüübid?

Marsruutimiseks kasutatakse erinevat tüüpi protokolle. Andmepakettide võrguteede tuvastamiseks kasutatakse marsruutimisprotokolli. Järgnevalt on toodud mõned marsruutimiseks kõige sagedamini kasutatavad protokollid.

IP

Interneti-protokolli (IP) kasutatakse iga andmepaketi päritolu ja sihtkoha määramiseks. Ruuterid kontrollivad andmepakettide IP-d, et tuvastada nende võrgutee ja kuhu need saata.

OSPF

OSPF ehk Open Shortest Path First protokolli kasutavad ruuterid lühimate ja kiireimate marsruutide tuvastamiseks andmepakettide lõppsihtkohta saatmiseks.

PUHKA RAHUS

RIP või ruuteri teabeprotokoll kasutab hüpete arvu, et tuvastada andmepaketi lühim tee erinevate võrkude vahel. Hüppamiste arv näitab ruuterite koguarvu, mida andmepakett sihtkohta jõudmiseks läbib. Kui andmepakett liigub ühest võrgust teise, nimetatakse seda hüppeks.

EIGRP

EIGRP ehk Enhanced Interior Gateway Routing Protocol peetakse tõhusamaks ja uuemaks marsruutimisprotokolliks. See on täiustatud vektorprotokoll, mis hoiab üksikasjalikku koopiat naaberruuterite marsruutimistabelitest. Sel viisil, kui ta ei leia andmepaketi sihtkohta, pääseb ta ligi teiste ruuterite tabelitele, kuni marsruut on leitud.

ON-ON

IS-IS (Intermediate System – Intermediate System) protokolli kasutatakse marsruutimisteabe levitamiseks ühe autonoomse süsteemi kaudu võrgus. Nagu EIGRP, vahetab see protokoll teavet AS-i teiste ruuteritega, nii et igal ruuteril on süsteemist täielik ülevaade, et leida lihtne marsruut andmepaketi sihtkohta.

BGP

BGP või Border Gateway Protocol kasutatakse tuvastamaks, millised võrgud kontrollivad milliseid IP-aadresse ja millised võrgud on omavahel ühendatud. See on dünaamiline marsruutimisprotokoll ja BGP-teateid edastavaid võrke nimetatakse autonoomseteks süsteemideks. Autonoomsed süsteemid (AS) on võrkude süsteem, mis moodustab Interneti.

IP-marsruutimise eelised

Marsruutimine on protsess, mis tagab, et andmepaketid suunatakse sobivalt marsruudilt allikast sihtkohta. Mõned marsruutimise peamised eelised on järgmised:

Stabiilsus
Tugev võrk
Värskendatud võrguteede dünaamiline marsruutimine
See hoiab teabe edastamise ajal turvalisena

KKK-d

Kui kasutate Windows OS-i, peate võib-olla lubama IP-marsruutimise, et seadistada staatilised marsruutimistabelid ROUTE.EXE abil. See on protsess, mis võimaldab teie andmetel liikuda üle mitme võrgu arvuti, mitte ainult ühe seadme. Kuid pidage meeles, et Windowsis on marsruutimine vaikimisi keelatud.

No IP-marsruutimine on käsk, mis keelab ruuteris marsruutimise ja toimib IP-pakettide edastamisel IP-otsa hostina. Saate oma seadmes marsruutimise lubada ka lihtsate käskude abil.

IP-edastus on protsess, mida kasutatakse andmepaketi saatmise tee kindlaksmääramiseks. Seda tuntakse ka kui Interneti-marsruutimist ja protsess kasutab marsruutimisteavet, et teha otsuseid andmeteede kohta erinevates võrkudes. Need võrgud on üksteisest eraldatud.

Kokkuvõte

IP-marsruutimine on andmepaketi edastustee määramise protsess. See aitab andmetel liikuda võrgus ühest arvutist teise. Marsruutimine tagab, et edastatud andmed jõuavad sihtkohta võimalikult kiirel ja tõhusamal viisil. Selles ajaveebis oleme selgitanud eri tüüpi marsruutimist ja edastamiseks kasutatavaid marsruutimisprotokolle. Kui teil on küsimusi, andke meile allolevates kommentaarides teada.