Interneti teeb v\u00f5imalikuks v\u00f5rguvahelised \u00fchendused. "V\u00f5rgukiht" osaleb Interneti-suhtlusprotsessi l\u00e4biviimisel ja teeb need \u00fchendused v\u00f5imalikuks andmepakettide saatmiseks ja vastuv\u00f5tmiseks erinevate v\u00f5rkude vahel.<\/p>\n
7-kihilises OSI mudelis, mida me hiljem arutame, on v\u00f5rgukiht nr. 3 \u00dcks peamisi sellel kihil kasutatavaid protokolle on Interneti-protokoll (IP) koos paljude teiste marsruutimis-, testimis- ja kr\u00fcpteerimisprotokollidega.<\/p>\n
Kahest v\u00f5i enamast omavahel seotud arvutiseadmest koosnevat r\u00fchma nimetatakse v\u00f5rguks. K\u00f5ik v\u00f5rgus olevad seadmed on tavaliselt \u00fchendatud keskse jaoturiga, n\u00e4iteks ruuteriga.<\/p>\n
V\u00f5rgul v\u00f5ib olla ka alamv\u00f5rke v\u00f5i v\u00e4iksemaid v\u00f5rguosi. See alamv\u00f5rk muudab suurte v\u00f5rkude jaoks lihtsamaks tuhandete IP-aadresside<\/a> ja \u00fchendatud seadmete haldamise, nagu need, mida pakuvad Interneti-teenuse pakkujad.<\/p>\n Internetti v\u00f5ib v\u00f5tta kui suurt v\u00e4iksemate v\u00f5rkude v\u00f5rku. V\u00f5rkudes on omavahel \u00fchendatud miljoneid arvuteid ja seej\u00e4rel \u00fchendatakse need v\u00f5rgud teiste v\u00f5rkudega. Selle keeramisprotsessi kaudu \u00fchendatakse need arvutid \u00fcksteisega s\u00f5ltumata nendevahelisest kaugusest.<\/p>\n K\u00f5ik koostoimivate \u00fchenduste protsessid viiakse l\u00e4bi v\u00f5rgukihis. Need h\u00f5lmavad andmepakettide marsruudi m\u00e4\u00e4ramist, kontrollimist, kas server on teises v\u00f5rgus aktiivne, ning IP-andmepakettide arvestamist ja vastuv\u00f5tmist teistest v\u00f5rkudest.<\/p>\n K\u00f5ige olulisem on see viimane protsess, kuna suurem osa Interneti-liiklusest on suunatud IP kaudu.<\/p>\n Oletame, et John ja Anna on \u00fchendatud \u00fchise kohtv\u00f5rguga (LAN) ja John soovib Annaga suhelda. Kuna m\u00f5lemad on \u00fchendatud samasse v\u00f5rku, saab John saata s\u00f5numi otse Anna arvutisse.<\/p>\n Kui aga Anna on \u00fchendatud teise LAN-iga, mis asub miili kaugusel, peab Johni s\u00f5num j\u00f5udma Anna v\u00f5rku, enne kui see ilmub tema arvutisse, mis on v\u00f5rgukihi protsess.<\/p>\n Open Systems Interconnection (OSI) mudel m\u00e4\u00e4rab, kuidas Internet t\u00f6\u00f6tab. See mudel jagab andmete saatmise protseduurid Interneti kaudu seitsme kihi kaudu.<\/p>\n Iga v\u00f5rgukihi funktsioon on ette n\u00e4htud andmete ettevalmistamiseks kaablite, juhtmete ja raadiolainete kaudu bittide kujul edastamiseks.<\/p>\n Asjakohane on mainida, et OSI mudel kujutab endast Interneti toimima panevate protseduuride mittefiguratiivset kontseptsiooni ning mudeli j\u00e4reldamine ja selle rakendamine reaalses Internetis v\u00f5ib olla subjektiivne protsess.<\/p>\n OSI-mudel aitab inimestel r\u00e4\u00e4kida v\u00f5rguriistvarast ja -protokollidest, m\u00e4\u00e4ratledes, milliseid protokolle milline riist- ja tarkvara kasutab, ning annab ligikaudse \u00fclevaate Interneti toimimisest. Siiski ei ole see paindumatu astmeline m\u00e4\u00e4ratlus Interneti-\u00fchenduste tavap\u00e4rase toimimise kohta.<\/p>\n Allpool on OSI mudeli seitse kihti.<\/p>\n TCP\/IP-mudel on Interneti toimimise asendusmudel. See jagab seotud protsessid neljaks kihiks, mitte seitsmeks ja kasutab erinevaid v\u00f5rgukihi protokolle.<\/p>\n Kuigi m\u00f5ned v\u00e4idavad, et TCP\/IP mudel peegeldab paremini seda, kuidas Internet t\u00e4nap\u00e4eval t\u00f6\u00f6tab, kasutatakse siiski OSI mudelit Interneti m\u00f5istmiseks laialdaselt. M\u00f5lemal mudelil on oma plussid ja miinused.<\/p>\n TCP\/IP mudeli neli kihti on toodud allpool.<\/p>\n Kindlasti m\u00f5tlete, kus on OSI mudeli kihid 5 ja 6 TCP\/IP mudelis. M\u00f5ned allikad usuvad, et OSI mudeli 5. ja 6. kihtide protsesse ei ole t\u00e4nap\u00e4eva Internetis enam vaja v\u00f5i need sobivad tegelikult 7. ja 4. kihtidesse (TCP\/IP mudelis t\u00e4histatakse kihtidena 4 ja 3).<\/p>\n N\u00e4iteks v\u00f5ite arvata, et OSI kiht 5, "seansid" pole vajalik, kuna TCP-protokoll avab ja hoiab seansse OSI kihis 4 ning seda ei kuvata TCP\/IP-mudelis.<\/p>\n Samuti v\u00f5ib HTTPS-i kr\u00fcptimist ja dekr\u00fcpteerimist k\u00e4sitleda pigem rakenduskihi protsessina (OSI kiht 7 v\u00f5i TCP\/IP kiht 4), mitte esitluskihi protsessina (OSI kiht 6).<\/p>\n TCP\/IP mudelis puudub "v\u00f5rgu" kiht. OSI mudeli v\u00f5rgukiht sarnaneb peaaegu TCP\/IP mudeli Interneti-kihiga. OSI mudelis on kiht 3 v\u00f5rgukiht, samas kui TCP\/IP mudelis on Interneti kiht 2. kiht.<\/p>\n Teisis\u00f5nu, m\u00f5lemad kihid on kaks sarnaste asjade nimetust, kuid need p\u00e4rinevad erinevatest Interneti-t\u00f6\u00f6 mudelitest.<\/p>\n K\u00f5ige olulisem 3. kihis kasutatav protokoll on IP v\u00f5i Interneti-protokoll. See on standard<\/a> pakettide marsruutimiseks Internetis erinevates v\u00f5rkudes.<\/p>\n V\u00f5rgupakett on v\u00e4ike andmehulk, mis saadetakse \u00fcle edastuse juhtimisprotokolli\/internetiprotokolli (TCP\/IP) v\u00f5rkude. Pakett koosneb kahest osast, p\u00e4isest ja kehast.<\/p>\nMis on v\u00f5rgukihi n\u00e4ide?<\/h2>\n
Mis on v\u00f5rgu 7 kihti? – OSI mudel<\/h2>\n
OSI mudel vs. TCP\/IP mudel<\/h2>\n
Mis vahe on "v\u00f5rgu" ja "Interneti" kihi vahel?<\/h2>\n
KKK-d<\/h2>\n